PÕNEVUST JA NÄRVIKÕDI

Tekst: Ants Rehe
Aitäh: Madis Kers

            Möödunud nädalavahetuse sportlikule näole andis tublisti tooni Harju KEK. Laupäeval kutsusid kolhoosiehitajad Keila ja Põllküla trassile maanteejooksjaid. Ladus korraldus pakkus võistlemisrõõmu enam kui sajale asjahuvilisele. Ning küllap tullakse niisugustele võistlustele järgmiselgi korral.
            Pühapäeval korraldas Harju KEK ehitajate päeva auks võistluse, mis tõmbas rahvast kokku kui magnetiga – toimus Vasalemma II rallikross. Vägevast huvist asja vastu andis märku mõlemale poole teed pargitud autoderivi, mis algas juba enne Vasalemma ning mille lõppu polnud nähagi. Pealtvaatajaist autoomanikel tuli oma sõidukite parkimisel mängu panna kogu leidlikus ning taluda pärast võistlust ülima kannatlikkusega autoderivi, mis teosammul Tallinna poole veeres. Ent selle aja vältel võidi mõelda kordaläinud võistlustele, mis pealtvaatajate poole pealt rahuldas kõige erinevamaid maitseid. Autoralli (välja arvatud ehk mõned kiiruskatsed) ei paku huvilisele ju suuremat kaasaelamisrõõmu, palju parem pole pilt ka ringrajavõistlustel, seda enam, et meil selleks sobiv rada hoopis puudub.
            Rallikross ja Vasalemma rada, mille harjulased koos ALMAVÜ spordiklubiga “Sõprus” kenasti korda seadsid, oskab selle vea parandada. Kolme neljandiku ulatuses on rada mõnusalt jälgitav, ohtlikest kurvidest ja põnevusest juba puudu pole.
            Mullusel esimesel rallikrossil tegid kaasa peamiselt meie oma sõitjad, seekord oli platsis mitu suurmeistritest külalisvõistlejat. Lisaks peaaegu kogu kodune paremate rallimeeste pere. Kakskümmend võistlejat, nende seas kaheksa suurmeistrit, näitasid, mida üks rallimees peab oskama.
            Võistlejate vaevast polnud sugugi väiksem korraldajate mure, mis algas juba aprillis. Nõnda ütles võistluste organiseerimiskomitee esimehe esimene asetäitja, Harju KEK-i töökojajuhataja, omaaegne rallimees Toomas Bernstein. 1400 meetri pikkune rada saadi hästi võistluskorda, kohal oli kõik, mida seda laadi võistlustel vaja. Võistlejad teadsid kõneleda, et raja hooldamine on selle mullusest laiemaks teinud, järelikult ka kiiremaks. Toomas Bernstein oli selle arvamusega päri, lisas ainult, et võistlejate ja pealtvaatajate ohutusele ei tule see just kasuks. Miks KEK selle võistluse korraldas? Et anda võimalust ja võiduau omaenda eliitsõitjaile Heiki Ohule ja Vello Õunpuule? Küllap mitte Harju KEK-is osatakse üldse spordist lgu pidada, autorallist aga ehk eriti. Kui Togliatti suurmeister Vitali Bogatõrjov tuli kohale autoga, mille rootormootor ei mahtunud oma tehniliste näitajate poolest nõutu piiridesse, lubati tal ikkagi kaasa sõita, kuigi väljaspool arvestust. Nõnda et tänu Harju KEK-ile oleme jälle ühe kauni võistluse võrra rikkamad.
            Seekord sai iga rallimees kaasa teha kolmes kolmeringilises eelsõidus, millest kaks paremat läksid finaalsõitude komplekteerimisel arvesse. Kolm väiksemate kohapunktidega meest lubati A-finaali, kolm järgmist B-finaali, neli järgmist C-finaali. Viimase finaalsõidu parim võis kaasa teha B-finaalis, selle parim omakorda lõppsõidus peaauhinna pärast. Nii et mõnigi sõitja, kes sai ägedas trügimises kannatada, võis hiljem oma väljavaateid parandada.
            Rallikross pole viisakas väljasõit rohelusse, see on mehine võistlus, kus juhtub mõndagi. Vinni NST sõitja Paul-Robert Helk tuli teise vooru eelsõidus finišikurvist lõpujooneni kolmel rattal – aga kohale ta jõudis. Klassi (ja mootorit) näidanud Vitali Bogatõrjov saabus kolmandas eelsõiduvoorus raja põnevaimasse kohta küll esimesena, kuid lahkus viimasena. Seni kui ta oma rajale risti keeranud auto jälle õigesse suunda sai, olid teised -  kust kellelgi õnnestus – juba möödunud. Muid pisikokkupõrkeid ja rajalt väljanügimisi (rallikrossi määrused on küllalt leebed!) ei jõuagi loetleda.
            C-finaalis näitas esiotsa oskusi Raido Rüütel, ent parajal kohal osutus Togliatti tehasesõitja Nikolai Jelizrov osavamaks ning pääses parimana B-finaali
            Rallikrossis määrab palju õnnestunud start. Kitsal ja ohtlikul rajala pole möödumisvõimalusi just palju ning nõnda tuleb kõik välja panna juba stardis. Nõnda tegi B-finaalis Heiki Ohu. Kohe tõttas ta ette ega andnud ühelegi kolmest konkurendist möödumisvõimalust. Nii pääses suhteliselt alustanud Heiki Ohu A-finaali, kus ees ootasid kahe esikohaga üksikutes eelsõituds Vitali Bogatõrjov, Moskva suurmeister Nikolai Bolšihh ning Vallo Soots, kes sõitis välja eelsõitude parima aja 3.33,4. Selleski sõidus peremehetses Bogatõrjov. Vallo Soots üritas finiši eel küll rünnata ja jõudis peaaegu Togliatti mehe kõrvale. Heiki Ohu lõpetas kolmandana, Nikolai Bolšihhil käis see sõit üle jõu.
            Nõnda oli võistluste parim küll Vitali Bogatõrjov, kuid peaauhind läks meie nimekate rallisõitjate perre kuuluvale Vallo Sootsile, kse koos Toomas Putmakeriga juhib enne kahte viimast etappi Tšehhoslovakkias ja Saksa DV-s sotsialismimaade rallikarika sarjas. Edu talle sealgi!

PÕNEVUST OLI IGAS SÕIDUS

Tekst: Henn Saarmann
Aitäh: Madis Kers

            Rallikrossi populaarsus kasvab. Eestis on tublide abimeestega ehitatud ühiskondlikus korras mitu huvitavat rallikrossi võistlusrada. Küllap kõige parem neist asub Vasalemmas.
            “Kaks aastat tagasi hakkasime Vasalemma karjäärist töölt koju tulles vedama paekivijäätmeid ja tuhka maha märgistatud rallikrossirajale. Suured kallurid puistasid maha sadu tonne täidist. Aastaga sai suur töö tehtud – mööda vana karjääri nõlvu lookles võistlusrada, keskel meeldiv veesilm.
            Vasalemma rallikrossi rada on 1420 m pikk, 8-9 m lai, sellel on 11 kurvi, sirgete pikkuseks 195, 163 ja 132 m. Kõrguste vahe on 5,88 m. Kitsamad teelõigud on piiratud kummidega, ehitatud kinnised boksid. Kui tulevikus suudame ühele kolmandikule asfaltkatte peale panna ja raja laiuse viia 12 meetrini, siis vastab see igati rahvusvahelisteks nõueteks esitavatele tingimustele.”
            Nii rääkis meile Vasalemmas elav autojuht Andi Mellis. Tema ongi rallikrossi raja ehituse hing ja organisaator. Võidusõitjate hulgas on Andi Mellis tuntud ja teatud mees. Paljukordne Eesti NSV traielimeister tuli mullu ka kardisõidus vabariigi meistriks ja suunab poega Arvot kardiasjanduses.
            Rallikrossil oli külalisi Moskvast ja kaugemaltki. Autospordispetsialiste huvitas rallikrossi korraldus, autode ettevalmistus. Eesti NSV Autospordiföderatsiooni presiidiumi esimees Ülo Järv andis eilsele rallikrossile hea hinnangu.
            “Tegime ettepaneku võtta tuleval aastal üleliidulisse kalenderplaani vähemalt ühe rallikrossi. Harju KEK-i poolt korraldatav võistlus on selleks igati sobiv, sest harjulased on mõelnud kõigile. Kolm ja pool tundi kestnud võistluse ajal said suurt rahuldust sõitjad ja üle 10 000 pealtvaataja.”
            Harju KEK-i II auhinnavõistlusele lubati 20 rallisõitjat. Kõigepealt peeti eelsõidud kolmes voorus. Igal rallisõitjal tuli rajal käia kolm korda. Rajale lubati korraga neli autot. Parimate aegadega ja kohapunktide põhjal selgitati kümme tugevamat, kes jätkasid võistlust peaauhinnale. Neist kümnest koostati siis C-, B- ja A-finaal, kus kõigil püsisid võrdsed võimalused tulla võitjaks, sest C-finaali võitja pääses edasi B-finaali, selle võitja omakorda A-finaali.
            Eelsõitudest sai parima aja “Sõpruse” ralliklubi esindaja suurmeister Vallo Soots. Kolme ringi läbimiseks kulus aega 3.33,4. Temale järgnesid Joel Tammeka (3.34,6), mullune peaauhinna võitja Heiki Ohu (3.34,8), Eedo Raide “Mobilest” (3.35,0) jt.
            Finaalsõitudes läbiti neli ringi. C-finaalis käis esikoha pärast kompromissitu heitlus. Kaks ringi juhtis mõnemeetrise edumaaga Raido Rüütel (Karksi kolhoos) Togliatti tehasesõitja suurmeister Nikolai Jelizarovi ees. Stardieelses kurvis Jelizarovi auto nügis eessõitvat ja Rüütli auto käis korra risti ning kõik tema kannul kihutavad suutsid mööduda. Sõiduvõit kuulus Jelizarovile (4.50,4) ja team läks mõne minuti pärast B-finaalis uuesti rajale koos Jüri Triisa “Tallept”, Heiki Ohu ja Stepan Vassileviga. B-finaalis juhtis võistlust kogu aeg Heiki Ohu ja tema oli kindel võitja 4.46,2.
            Viimane vaatus. Neli suurmeistrit, üks neist väljaspool konkurentsi – rootormootoriga sõitev tehasesõitja Vitali Bogatõrjov (Togliatti), esimese Harju KEK-i rallikrossi võitja Heiki Ohu, mullu samal võistlusel teiseks jäänud Vallo Soots ja moskvalane Nikolai Bolšihh.
            Jaht kümnendiksekundite ja meetrite pärast käis igas kurvi, sirgel, tõusul ja langusel. Sirgetel lõikudel läks teiste eest minema rootormootoriga sõitev Vitali Bogatõrjov, kurvides jõudsid Soots ja Ohu tema kannule, kuid mööduda ei saanud. Bogatõrjov lõpetas esimesena 4.41,2 ja pälvis eriauhinna. Harju KEK-i peaauhinna viis koju teisena lõpetanud Vallo Soots 4.42,0 ja kolmas oli Heiki Ohu.
            Rallikrossisõitjail on ees veel mitu kaalukat võistlust. 28.augustil kutsub Rakvere “Autom” kõiki Aluvere rallikrossile. Eesti NSV meistrivõistlused peetakse kahes etapis – 19.septembril Vasalemmas ja 9.oktoobril Aluveres.